Looduseuurijate seltsi juurde kuuluvad mitmed allüksused ehk erialasektsioonid.
Tänaseks on mitmed neist võtnud seltsi või ühingu nime, kuid kuuluvad juriidiliselt LUSi koosseisu. Suur osa LUSi tegevusest toimub allüksuste juures. Allüksustel on sageli eraldiseisvad meililistid. Lisainfo saamiseks või listitega liitumiseks kirjuta aadressil secretarius@elus.ee.
Seltsi pika ajaloo jooksul on mõned LUSi allüksused ka tegevuse lõpetanud või seltsist eraldunud. Eesti Looduseuurijate Seltsist on välja kasvanud ja iseseisvunud mitu endist allüksust: Eesti Geograafia Selts, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Geoloogia Selts jt.
2025. aasta seisuga on aktiivsed järgmised allüksused:
Ajalugu
Meie esimene allüksus, järvekomisjon, loodi 1905. aastal. Samal aastal loodi LUSi raamatukogu süstematiseerimiseks ka raamatukogukomisjon, mis tegutses veel hiljaaegu.
Sektsioonide loomine hoogustus pärast Eesti Vabariigi tekkimist 1920. aastatel, mil asutati ridamisi olulisi allüksusi ja allüksuste asutamise säte viidi ka seltsi põhikirja. Teaduse arenedes lisandub Eesti Looduseuurijate Seltsi rüppe uusi ühinguid, mis annab tunnistust LUSi organisatsioonilisest dünaamilisusest.
Ülevaade allüksuste ajaloost
- 1905 Järvekomisjon
- 1905 Raamatukogukomisjon
- 1905 aprill-oktoober Elamukomisjon
- 1907-1914 Pedagoogiline komisjon
- 1920-1976 Looduskaitsesektsioon
- 1921-1991 Ornitoloogiasektsioon, alates 1991 tegutseb Eesti Ornitoloogiaühing
- 1928 Botaanikasektsioon,
- 1930-1963 Tallinna osakond
- 1931 Geoloogia- ja geomorfoloogia sektsioon, 1935 nimetati ümber geoloogia- ja geograafia sektsiooniks, alates 1957 geoloogiasektsioon
- 1936-1940 Kartograafiakomisjon
- 1937 Entomoloogiasektsioon
- 1939 Antropoloogiasektsioon
- 1940 aprill-juuni Füüsika ja keemia sektsioon
- 1947 Metsandussektsioon
- 1955 Usaldusmeeste komisjon, ühendati 1956 fenoloogiakomisjoniga
- 1956-1993 Fenoloogiakomisjon, peale ühinemist usaldusmeeste komisjoniga nimetati fenoloogia ja usaldusmeeste komisjon, 1966 aastast taas algse nimega
- 1956-1963 Mullateaduste ja rakenduskeemia sektsioon
- 1957-1995 Täppisteaduste sektsioon
- 1957-1960 Populaarteadusliku kirjanduse sektsioon
- 1958-1964 Rahvaobservatoorium
- 1957-1967 Rakendusbioloogiasektsioon, 1967 ühendati biokeemiasektsiooniga
- 1959-1979 Biokeemiasektsioon
- 1959-1970 Noorte looduseuurijate sektsioon
- 1960 Loodusteaduste ajaloo komisjon
- 1962-2009 Bioloogiasektsioon
- 1962-1995 Mikrobioloogiasektsioon
- 1963 Mükoloogiasektsioon
- 1965-1976 Koolibioloogia komisjon
- 1966-1977 Üldbioloogia, geneetika ja selektsiooni sektsioon, 1977 reorganiseeriti teoreetilise bioloogia sektsiooniks
- 1967-1976 Looduskaitse konsultatiivgrupp
- 1976-1996 Reisikomisjon
- 1977 Teoreetilise bioloogia sektsioon
- 1980-1996 Taimefüsioloogia sektsioon
- 1980 Terioloogiasektsioon, alates 1992 Eesti Terioloogia Selts
- 1983 Eesti Ökoloogiakogu
- 1989 Teaduslike roheliste ühendus
- 1989 Auliikmete kogu
- 1993 Jakob von Uexkülli Keskus
- 1996 Eesti Malakoloogia Ühing
- 1996 Ulukibioloogia Keskus
- 1996 Maismaaselgrootute liigilise mitmekesisuse uurimise ja kaitse toimkond, tegutses edaspidi entomoloogiasektsiooni raames
- 1996-2009 Informaatika töörühm
- 2002 Ilmahuviliste sektsioon
- 2003 Loodushariduse komisjon
- 2008 Ökoloogia eesti keelse terminoloogia komisjon
- 2025 Eesti eDNA selts
Muud tegevusformaadid
LUSi tegevus ei toimu alati jäiga struktuuriga allüksuste raames. Näiteks käib koos 1983. aastal Eesti Looduskaitse Seltsiga kahasse loodud Ökoloogiakogu, mis korraldab ökoloogiakonverentse. 2022. aastal toimunud seni viimane ökoloogiakonverents puudutas Eesti maastikke.
Lisaks käivad koos terminoloogia- ja nimekomisjonid, näiteks ökoloogia terminoloogia komisjon ja botaanika terminoloogia komisjon. Passiivsemad perioodid vahelduvad aktiivsematega ja varjusurmast võivad ärgata vanad koostöövormid.