Eesti Looduseuurijate Seltsi kodu asub Tartus aadressil Wilhelm Struve 2. Majas asuvad seltsi kantselei, koosolekusaal, seminariruum, külalistetuba ning raamatukogu. Samas majas tegutseb Jakob von Uexkülli Keskus. Struve tänava majas toimuvad Eesti Looduseuurijate Seltsi koosolekud ja üritused ning sellest on saanud oluline looduseuurijate ja loodushuviliste kohtumispaik. Koosolekusaali on võimalik üürida.
Krundi ajalugu
Struve 2 krunt asub alal, mille krundistik ja tänavate võrk kujunes välja 18. sajandil. Eeslinna puithooned hävisid mitmel korral, olgu sõdades või kahjutules, kuid ehitati alati uuesti üles. Vallikraavi S-kaldal Liivamäel (Sandberg) asuv praegune LUSi maja ja aia ala kuulus nn Riia eeslinna ning siin oli üsna varajasest ajast teada peamiselt eestlastest koosnev elanikkond. Maa-ala kuulus Tartu linnale ning selle eest maksti renti. 1758. aasta revisjoniraamatu andmetel elas Struve 2 krundile ehitatud puitmajas Liva Pedo lesk ning 1760. aastate linnaplaanilt on näha, et maa-alal on kaks hoonet. 1775. aasta suures tulekahjus see piirkond kannatada ei saanud ja hoonestus ei hävinud. 1778. aastal oli krunt täis ehitatud ning kuulus voorimees Pedo Hansule. 19. sajandi alguses anti Toomemägi ning seda ümbritsevad alad ülikooli kasutusse. Struve 2 krunt jagati osadeks – üks osa jäi praeguse maja, teine tõllakuuri alla – ning ühe osa kasutaja maksis renti linnale, teine ülikoolile. 1800. aastal ostis Kitsa tänava poole jäänud hoone tõllassepp H. Weber ning ehitas selle ümber. Teise hoone, mis jäi praeguse Struve tänava poole, omandas parukameister J. G. Drewing. Ajavahemikus 1803–1805 asus Drewingile kuuluvas majas ülikooli esimene anatoomikum, Drewingist sai anatoomikumi teenija ning sellega seoses on teada ka suuremamahulised ümberehitused maja sees. 1828. aasta hoonete hindamise järgi võib oletada, et Drewing lasi praegust Struve 2 hoonet oma eluajal kõvasti ümber ehitada. 1814. aastal ostis Drewing enampakkumisel ära ka Weberi osa krundist, mis toona koosnes puidust elamust, kaevust, saunast ja aiaplatsist. 1826. aastal, pärast Drewingi surma, ostis kinnistu parun G. von Nolcken, kes kasutas elamut üürimajana. 1829. aastal asus majja elama Tartu ülikooli kasvandik meditsiinidoktor ja füüsikaprofessor J. F. Parrot, kes ostis 1832. aastal maja endale ning elas siin oma surmani. 1849. aastal müüs lesk maja Ch. von Gavelile, kelle perekonna omanduses oli hoone 1876. aastani. Suuremaid ümberehitusi sel ajal ei tehtud. Ajavahemikus 1876–1907 vahetas kinnistu veel mitu korda omanikku. Planeeriti ja osaliselt tehti mitmeid juurde- ja ümberehitusi, 1880. aastatel on ehitatud ka Kitsa tänava servas paiknev tõllakuur. 1904. aasta juurdeehitustega sai maja lõpuks oma praeguse välisilme. Pärast II maailmasõda oli maja aadressil Struve 2 päris pikka aega lasteaia kasutuses. 1980. aastatel aga asus majas Vabariikliku Tartu Kliinilise Psühhoneuroloogia Haigla narkoloogia osakond. 1985. aastal pöördus toonane LUSi president prof Hans Trass EKP Tartu Linnakomitee poole ettepanekuga kaaluda Struve 2 kujundamist Tartu loodusteaduste majaks. 1990. aastal algas maja kapitaalremont. 2021. aastal renoveeriti LUSi maja koosolekusaal koos abiruumidega.