1931. aastast saati on Eesti Looduseuurijate Seltsil tavaks korraldada looduseuurijate (loodusteadlaste) päevi. Mõtte algatasid professorid K. Orviku, H. Riikoja, J. Piiper. J. Aul jt, kes võtsid üritusega ülesandeks koondada ja elavdada meie laiemat loodusteadlaste peret. Asjakohane säte looduseuurijate päevade korraldamise kohta viidi täiendusena sisse ka seltsi põhikirja. Esialgu peeti looduseuurijate päevi iga kolme aasta järel. Esimene (tollase nimega) loodusteadlaste päev toimus Tartus. Alates 1956. aastast hakati looduseuurijate päevade vahelistel aastatel korraldama loodusevaatlejate (loodusesõprade) riiklikke kokkutulekuid, et vaatlejaid instrueerida ja arutada tekkinud küsimusi. Neid üritusi korraldati 1993. aastani. Juba mõni aasta varem hakkasid kaks suurüritust ühetaoliseks muutuma. 1994. aastast peale korraldataksegi igal aastal ainult looduseuurijate päevi ning neist kutsutakse osa võtma nii kutselised kui ka harrastusteadlased. Looduseuurijate päev on LUSi suursündmus, mis toob kokku seltsi liikmed erialaühingutest ja eri sektsioonidest. See on hea võimalus kohtuda Eesti parimate liigitundjatega ja õppida nende teadmistest. Kuni 2011. aastani ilmusid iga looduseuurijate päeva ettekanded trükis kogumikena. Kogumikud on leitavad raamatukogudest ja internetipoodidest (nt siit ja siit).
2025. aastal toimus looduseuurijate päev terioloogide eestvedamisel Kauksis. Päeva raames otsiti kavandatavatel kaitsealadel (sh Alutaguse rahvuspargi laiendus) uusi lendorava elupaiku ja kirjeldati olemasolevaid elupaiku põhjalikumalt (samblad, samblikud, soontaimed jt). 42. looduseuurijate päeval tehtud vaatlustest leiad kokkuvõtte siit.
2025. aasta looduseuurijate päeva kava
Varasemad looduseuurijate päevad
2024
41. looduseuurijate päev toimus Lahemaal Ojaäärse loodusmajas, kus võeti tähelepanu alla Lahemaa rahvuspargi loodusväärtused.
2023
40. looduseuurijate päev toimus Räpinas, kus toimusid ettekanded kohaliku looduse kohta, eri liigirühmi tutvustavad töötoad ja õppekäigud loodusesse.
